Kas te olete tundnud, et teie annate liiga palju ja saate liiga vähe?

Kas te tunnete või olete tundnud, et teie suhe on tasakaalust väljas?
Kas te olete tundnud, et inimene kellega te olete kavatsenud koos veeta oma elu, ei väljenda oma kirge, armastust, toetust nii nagu te ootate ja soovite, ja nii aastast aastasse?
Kas te olete tundnud, et teie annate liiga palju ja saate liiga vähe?
Kas te olete tundnud kibedust, et teie panustate suhte toimimisse rohkem kui teie partner?

Üks minu elu suuremaid õppetunde on olnud see, et ma ennast panustades ei hakkaks teistelt nõudma samasugust andmist. See on väljapressimine. Me saame ikka ja ainult arendada ennast ning vaadata enda, mitte teiste käitumist. Seega võttes kokku julguse ning aususe enese ees, saan ma endale tunnistada oma kasvukohti (pane tähele, ma ei kasuta siinkohal sõna “vigu”), et nendega tegeleda. Ma saan tänada koosveedetud aja ning hetkede eest, aga ma ei saa midagi vastutasuks NÕUDA. Ja kui ma ise panustan, siis ma ei saa ühel hetkel NÕUDA, et teine inimene või inimesed sama teeksid. See sõltub nende TAHTEST. Seega peab igaüks jääma iseendaks ning tunnistama kui kaugele ta ise on valmis minema ning panustama, et ennast seejuures hästi tunda, igal hetkel. Elu muutub palju lihtsamaks kui kandvaks jõuks muutub VABADUS. Iga kontakt lähtub vabadusest ning viib vabadusse.

Äratundmisi, kogemusi, ideid?