Miks me karjume vihast?
Meister küsis oma õpilastelt: “Miks inimesed karjuvad üksteise peale kui nad on endast väljas?”
Õpilased mõtlesid natuke, ja üks nendest ütles: “sest me kaotame oma rahu – sellepärast karjume”. “Aga miks karjuda kui teine inimene on sinu kõrval? Kas pole võimalik rääkida temaga tasase häälega? Miks sa karjud inimese peale kui vihane oled?” Õpilased andsid ka teisi vastuseid, ent ükski ei rahuldanud meistrit.
Lõpuks ta selgitas:
“Kui kaks inimest on üksteise peale vihased, siis nende südamed distantseeruvad tugevalt. Et katta seda kaugust, peavad nad karjuma, et teineteist kuulda. Mida vihasemad nad on, seda valjemini nad peavad karjuma, et läbi selle suure distantsi üksteist kuulda. Siis meister küsis: “Mis juhtub kui kaks inimest armuvad? Nad ei karju üksteise peale vaid räägiva pehmelt – miks? Sest nende südamed on üksteisele väga lähedal. Distants nende vahel on väga väike…”
Ta lõpetas:
“Ja kui nad armastavad üksteist veel enam, mis juhtub? Nad ei suhtle, ainult sosistavad, ja saavad üksteisega veel lähedasemaks oma armastuses. Lõpuks pole neil vaja isegi enam sosistada, nad ainult vaatavad üksteist, ja see on kõik. Vot nii lähedased on kaks inimest, kes üksteist armastavad.”
Paulo Coelho